Sa oled siin

Eesti tõstab eesistumise ajal pjedestaalile treenerid

28. juuni 2017 - 2:58
Kairis Ulp, esistumise sporditöögrupi juht. Foto: Kultuuriministeerium
Kairis Ulp, esistumise sporditöögrupi juht. Foto: Kultuuriministeerium

Spordivaldkonnas on Eesti eesistumise tähtsaim teema see, kuidas mõtestada sporditreenerite rolli muutuvas ühiskonnas. Sportlikele saavutustele keskendumise kõrval on treenerid ka väärtuste ja eluks vajalike oskuste õpetajad, liikumisharjumuste kujundajad ning ühiskonna sidustajad. Selline mõtteviis aga kinnitab Euroopas alles kanda. Seepärast ongi Eesti võtnud omale ülesande pöörata rohkem tähelepanu just treenerite laiemale rollile ühiskonnas. Infokirjas avab teemat lähemalt Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise sporditöörühma juht Kairis Ulp.

Sport ja liikumine ning nende roll ühiskonnas on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud, muutused on mõjutanud ka spordivaldkonna võtmepersooniks oleva treeneri rolli ühiskonnas. Sport on muutunud oluliseks majandussektoriks, sh tööandjana, kasvava toodete ja teenuste pakkujana. Ühiskond osutab spordile kasvavaid ootusi töövõime, heaolu, hariduse, tervise ja sotsiaalse kaasatuse ülesannete lahendamisel. Et neid eesmärke edukalt täita, peaks treenimise juhendamine olema ühiskonnas  kõrgelt tunnustatud töö.

Treenimine on kõige tulemuslikum ja ohutu kui seda juhib treener. Seepärast ongi treenerid spordivaldkonnas võtmeisikud, lisaks on neil keskne roll positiivse  sportimiskogemuse vahendamises igas vanuses ja igal tasemel osalejatele. Sportlikele saavutustele orienteeritud roll on tänapäeval vaid üks osa kogu treenerkonnale esitatavatest ootustest.

Treenerid avaldavad mõju ühiskonna võtmevaldkondadele

Treenerite tegevus mõjutab miljoneid inimesi ja avaldab lisaks spordile olulist mõju ka muudes valdkondades peale spordi. Näiteks haridus ja kasvatus on valdkonnad, kus treenerid saavad palju panustada, sest treenerite võimuses on spordi kaudu positiivsete väärtuste ja mitmekülgsete oskuste kujundamine. Nende edukal omandamisel on omakorda väga suur mõju spordi ausa mängu väärtuste säilimisele ja ühiskonna edukale sidustamisele.

Kehaline aktiivsus on tänapäeval tervise, aktiivse sotsiaalse osalemise ning elukvaliteedi eelduseks. Treeneritel on kandev roll tervislike eluviiside väärtustamisel ja populariseerimisel ning kehaliselt aktiivsete inimeste hulga suurendamisel. Selle tegevuse mõju avaldub ka tervishoius.

Treenerite panus ühiskonda avaldub lisaväärtusena ka teistes ühiskonnaelu aspektides. Treenerid saavad kaasa aidata mitmete sotsiaalsete väljakutsete lahendamisel, olgu selleks integratsioon, kogukonna ühendamine, erivajadustega inimeste osalus, sooline võrdõiguslikkus vms.

Teema on Euroopa Liidu tasandil uudne

Eestis võib treenerite kutseomistamise teemat kindlasti nimetada üheks spordijuhtimise edulooks. Viimase 14 aastaga on Eestis kujundatud olukord, kus riiklikult tunnustatud kutse on saanud treeneritele motiveerivaks eesmärgiks, samuti on see oluliseks ja usaldusväärseks aluseks avaliku sektori toetuse eraldamisel spordiorganisatsioonidele.

EL nõukogu eesistumise raames on Eesti valinud aruteluks treeneri rolli senisest laiema, ühiskonnale suunatud käsitluse. See on liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandil laiemalt kindlasti uudne ja aktuaalne. Meie eesmärk on pöörata tähelepanu sporditreenerite tegevuse suurele mõjule ja potentsiaalile, teisest küljest rõhutada, et treenerite oskused ja ettevalmistus peaks kaasas käima sotsiaalsete muudatustega. Treenerite roll on ka EL spordivaldkonna uue, 2017.–2020. aasta tööplaani üks põhiteemasid, millega Eesti asub tegelema oma eesistumise ajal esimeses järjekorras. Kavas on töötada välja nõukogu järeldused treeneri rollist ühiskonnas, korraldatakse konverents „Treeneri roll ühiskonnas. Lisades väärtust inimeste ellu”, mis toimub 13.-14. juulini Tallinnas ja on kõigile soovijaile jälgitav ka otseülekandena eesistumise veebistriimide leheküljel

Veel uudiseid samal teemal

Foto: Eve Rand
06.10.2018|Kultuuriministeerium

Selgusid teise poolaasta spordistipendiumite saajad

Käesoleva, 2018. aasta teiseks poolaastaks eraldati riiklik spordistipendium 89 sportlasele kogusummas 74 760 eurot.

05.01.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium jagab spordivaldkonna taotlusvoorudest ligi 3,8 miljonit eurot toetusi

Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas mitmete Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna taotlusvoorude tulemused. Spordialaliitudele eraldas ministeerium ühtekokku 2 608 266 eurot, maakonna spordiliitudele 587 600 eurot, rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimiseks Eestis 387 000 eurot ning liikumisharrastuse edendamiseks 158 000 eurot.