Sa oled siin

Spordireform

 

2015. aastal eelarve läbirääkimistel leppisid kultuuriminister ja rahandusminister kokku, et koos spordivaldkonna esindajatega vaadatakse üle spordi riikliku rahastamise aluspõhimõtted ja seejärel esitatakse vajalikud muudatusettepanekud Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. 2015. aasta novembris alustas tööd Kultuuriministeeriumi kokku kutsutud spordivaldkonna töögrupp, kuhu kuulusid Rahandusministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee, spordialaliitude ja maakonna spordiliitude esindajad, kes asusid seniseid põhimõtteid ja rahastamise mudelit hindama.

 


Miks on vaja senist süsteemi ja aluspõhimõtteid muuta?


Ligi 15 aastat kehtinud spordi riiklik rahastamissüsteem on keerukas ja mitmel juhul läbipaistmatu. Rahastamine on killustatud, erinevatest allikatest toetatakse samu tegevusi, rahastamise põhimõtted ei ole taotlejatele ega avalikkusele selged. Riigi osalusega ettevõtete ja Riigikogu tehtavad ühekordse iseloomuga toetused on kujunenud spordiorganisatsioonide püsiiseloomuga oluliseks toetuseks.


Valdkonnas seni toimunud olulised arengud:

 

  • 2015. aasta alguses rakendus kõrgema kutsetasemega laste- ja noortetreeneritele mõeldud riigipoolne töötasutoetus. Töötasutoetuse eesmärk on parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi ning tagada treeneritele  sotsiaalsed garantiid ja kindlustada kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite järelkasv. 2015. aastal sai toetust 1034 treenerit, kes juhendasid ühtekokku 31 900 last. 2016. aastal saab töötasutoetust 1195 kõrgema kutsetaseme treenerit, kes juhendavad ühtekokku enam kui 37 000 last. 
  • 2015. aasta lõpus kiitis valitsus heaks ja kinnitas rahvusvaheliste tiitlivõistluste finaalturniirile pääsenud suurekoosseisuliste võistkondadele toetuse eraldamise kriteeriumid. Toetus tagab sportlastele, treeneritele ja abipersonalile kindlustunde ja võimaldab maksimaalselt valmistuda edukaks Eesti esindamiseks. Kvalifitseerunud võistkonda toetatakse kuni 200 000 euroga riigieelarvest.

Kultuuriministeeriumi kokku kutsutud töögrupi ettepanekud:


2016. aasta alguses esitas kokku kutsutud töögrupp muudatusettepanekud kultuuriministrile. Tehtud ettepanekutest  3 olid arutluse all kevadel toimunud riigieelarve strateegia 2017-2020 läbirääkimistel valitsuskabinetis.
Valitsus kiitis heaks järgmised ettepanekud:

  • Spordialaliitude rahastamise  suurendamine 1,5 miljoni euro võrra

Spordialaliitude rahastamiseks  lisati 1,5 miljonit eurot. Tegemist on süsteemse täiendusega spordialaliitude senisele tegevustoetusele, mis aitab spordikorralduse viia professionaalsemale tasemele ja  toetab Sport 2030 arengustrateegia olulist tippspordi eesmärki olla edukalt esindatud rahvusvahelisel tasandil.

  • Töötasutoetuse võimaldamine kuni 100 täiendavale  noorte treenerile

Kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noortetreenerite palgafondi  suurendati 352 000 euro võrra, mis võimaldab 2017. aastal tagada töötasutoetuse ja sotsiaalsed garantiid veel täiendavalt sajale kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noorte treenerile, kui 2016. aastal.

  • Tööandjate töötajate tervise heaks tehtavate spordikulutuste vabastamine erisoodustusmaksust

Valitsuskabinet otsustas vabastada tööandjate töötajate heaks tehtavad tervise- ja spordikulutused erisoodustusmaksust kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Maksumuudatus hakkab kehtima alates 2018. aastast.


2016. aasta sügisel valitsuskabinetis jätkunud arutelude tulemusena kiitis valitsus heaks järgmised ettepanekud:

 

  • Spordialaliidu toetusi jagab tulevikus Eesti Olümpiakomitee (EOK)

Alates 2018. aastast vastutab EOK spordialaliitude tegevustoetuse ja noortespordi toetuste jagamise eest  uuendatud kriteeriumide alusel. Eraldiste aluseks on ministri määrus, milles sisalduvad uuendatud kriteeriumid töötati välja 2016. a jooksul koostöös spordialaliitudega. Kultuuriministeerium toetab sporti valdavalt katusorganisatsioonide kaudu, jätkates eraldi näiteks rahvusvaheliste spordisündmuste toetamist.

 

  • Arutelud jätkuvad

Rahandusministeeriumiga jätkub arutelu hasartmängumaksust laekuvate vahendite jaotuspõhimõtete üle. Kehtiva hasartmängumaksu seaduse kohaselt suunatakse 22% Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) rahast olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks ja 10% jaotab HMN esitatud taotluste põhjal teistele spordivaldkonna projektidele. Kultuuriministri ettepanek oli suunata spordile seadusega ette nähtud HMNi toetused täies mahus olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks.
Ettepanek Eesti Kultuurkapitali nõukogule ja kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile muuta preemiate, stipendiumide ja toetuste määramise korda, et sihtkapital toetaks edaspidi peamiselt liikumisharrastuse edendamisele suunatud projekte, noorte ja juuniorite rahvuskoondiste ettevalmistamist ja rahvusvaheliste võistlustel osalemist. Samuti toetaks sihtkapital spordiklubide projekte, piirkondlikke algatusi ning  nende spordialaliitude tegevust projektipõhiselt, kes ei kvalifitseeru kultuuriministri kehtestatud kriteeriumite alusel tegevustoetuse saajate hulka.

Reformi tulemused:


Nimetatud tegevuste elluviimisel muutub spordialaliitude ja teiste spordiorganisatsioonide rahastamine läbipaistvamaks ning väheneb oluliselt bürokraatia spordiorganisatsioonide ja avaliku sektori allikate (Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital) jaoks.

 

Lisainfo
Tarvi Pürn
Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler
Tarvi.Purn@kul.ee