Sa oled siin

Kultuurieelarve 2017

President Kersti Kaljulaid kuulutas välja 2017. aasta riigieelarve seaduse 23. detsembril 2016. Kultuuriministeeriumi jaoks kajastuvad eelarves olulisena kultuuritöötajate palgatõus, kinnisvarainvesteeringud, aga ka kultuurivaldkonnas kaua oodatud sisulised reformid.

2017. aasta kultuurieelarve maht on 217 miljonit eurot. 

 


Vääriline palk kultuuritöötajatele ja kõrgema kategooria treeneritele

 

Alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ kinnitab, et kultuuritöötajatele tuleb kindlustada konkurentsivõimeline palk, et tagada spetsialistide järelkasv. Palgad peavad alusdokumendi kohaselt aastaks 2020 jõudma kõrgharidusega kultuuritöötaja puhul täistööaja korral Eesti keskmise palga tasemeni.

Kõrgema kategooria treenereid soovitakse kohelda sarnaselt kultuuritöötajatega, et nende miinimumtasu jõuaks järele kultuuritöötajale.

2017. aastal tõusis riigilt palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajate palgafond 3,3%. Palgatõusuks on ette nähtud 1,55 miljonit eurot. Valitsus otsustas seega, et kultuur on taas koos õpetajate ning sotsiaalhoolekande- ja siseturvalisuse valdkonna töötajatega riigis prioriteetsete seas.

Valitsuse otsustatud palgafondi suurenemine võimaldab miinimumpalga tõsta 942 euroni. Palgaleping 2017. aastaks Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooniga (TALO) allkirjastati 21.12.2016, loe selle kohta lähemalt siit.

Asutustes motivatsiooni hoidmiseks ja tugiteenuseid pakkuvate töötajate palgafondi suurendamiseks leidis Kultuuriministeerium täiendavalt 1,1 miljonit eurot.

See võimaldab:

  • 2-protsendise palgafondi kasvu nendele kõrgharidusega kultuuritöötajatele, kelle sissetulekud ületavad miinimumpalga taseme,
  • 1-protsendilise palgafondi kasvu tugiteenuseid pakkuvatele töötajatele.

Palgaraha täpse jaotuse töötajate vahel kahes eelnevas kategoorias otsustasid asutuste juhid ise.

Valitsuse otsusega kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatõusuks antud rahast kulub 130 000 eurot kõrgema ehk 5.-7. kategooria treenerite tööjõukulude katmise riiklikule toetusfondile. Lisaks on valitsus varasema otsusega garanteerinud 352 000 eurot treenerite tööjõukulude toetamiseks, kuna kõrgema kategooria treenerite hulk suureneb prognoosi kohaselt umbes 100 võrra.

Palgafondi tõus puudutab:

  • riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid,
  • riigiasutuste, avaõiguslike institutsioonide, sihtasutuste ning maakonnaraamatukogude riigilt palka saavad töötajad,
  • kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid. 

Ka 2016. aastal võimaldas kultuuritöötajate palgafondi kasv kergitada kultuuritöötajate miinimumpalka 13,5% 830 euroni kuus. Sama osakaalu võrra suurenes kõrgema kutsekategooria treenerite tööjõukulude katmise riiklik toetusfond.

 

 

Kinnisvarainvesteeringud. Võimalus luua ja elamustest osa saada

 

Riik tagab loovisiku toimetuleku ja sotsiaalse kindlustunde, kuid loob ka nüüdisaegsed võimalused kultuurielamuste sünniks.
2017. aastal avatakse Ugala uus või põhjalikult renoveeritud teatrihoone, rakverelaste teenistuses on uus kino ja proovisaal, töös on muuhulgas Narva Vaba Lava rajamine ning Eesti Ajaloomuuseumi ning lennusadama laiendused. Vanemuise teatri suure maja lavatehnoloogia väljavahetamine on samuti alanud ning rahvusringhäälingu endisesse raadiomajja on ehitatud tänapäeva nõuetele vastav uudistemaja.

Ees ootavad järgmised objektid.

  • Uuenev rahvatantsijate kodu – Kalevi staadion

Tallinnas asuv Kalevi staadion on rahvatantsijate kodu nii nagu lauljaväljak lauljatele. Tantsijate vajadustele vastavast staadionist rääkis juba tantsutaat Ullo Toomi – nüüd saab see teoks.

Riigi investeeringu eeldus oli Tallinna linna samaväärne panus staadioni renoveerimisse. Kokku 14 miljoni euro eest kavandatakse staadionile uued tribüünid 15 000 inimesele, rajatakse uued kommunikatsioonid ning seni täiesti puuduvad abiruumid nii tantsu- kui ka spordirahvale. Tulevane staadion on täismõõtmetes ja rahvusvahelistele nõuetele vastav mitmel eesmärgil aastaringselt kasutatav spordi- ja kultuurirajatis.

Tantsupidude kodu peab uue näo saama aastaks 2019, kui staadionil peetakse 20. tantsupidu ja möödub 150 aastast esimest laulupeost. Tööd algavad pärast 2017. aasta noorte tantsupidu "Mina jään". 

  • Eesti Rahvusringhääling – tehnilise võimekuse suurendamine ja ökonoomse ruumiplaneeringu loomine

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) televisiooni tootmisinfrastruktuur on amortiseerunud ja ebafunktsionaalne. ERRi koos Riigi Kinnisvara ASga (RKAS) koostatud analüüs osundab, et otstarbekas oleks ERRi olemasolevale krundile ehitada uued, nüüdisaegse tehnoloogiaga telestuudiod.

Valitsus arutab ERRi arenguvajadusi kevadistel riigieelarve aruteludel, enne seda peab valmima analüüs võimalike arengute kohta ERRi krundil.

Lisaks saab ERR väikse operatiivse ülekandejaama (1 miljon eurot), mis on oluline Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumist silmas pidades.

  • SA Tehvandi Spordikeskus – Kääriku Spordikeskuse väljaehitamine

Rahvatervise seisukohast on oluline tagada liikumisharrastusega tegelemine. Modernne keskkond tooks tulu nii piirkonnale kui ka kogu Eestile tänu turismi kasvule.

Investeeringu eesmärk on tagada spordikeskuse jätkusuutlikkus (treening- ja laagrite võimalused, staadion, majutus, kommunikatsioonid jpm).

2017. aastal on taotletav summa 1,8 miljonit eurot. Läbirääkimised jätkuvad kevadel riigieelarve strateegia aruteludel.

  • Eesti Ajaloomuuseum – Maarjamäe lossikompleksi renoveerimine

Valmib ekspositsioon ja luuakse hoiutingimused.

Hoidlahoone ehitus. Maarjamäe lossi ehituseks, filmimuuseumi ehituseks ja väliala korrastamiseks sõlmitud hankelepingu mahus ei olnud uue hoidlahoone ehitust. Hoidlahoonesse paigutatakse kogud, mida seni hoiustati Maarjamäe lossis, kuna lossi avamine täismahus elamusliku ajalookeskusena ei võimalda seal enam kogusid hoiustada.

Taotletav summa 2017. aastaks oli 1,4 miljonit eurot.

Ekspositsiooni ehituse kallinemine. Puudujääk ekspositsiooni eelarves tekkis, kuna ehitushanke tulemusena läks filmimuuseumi ehitus, väliala korrastus ja Maarjamäe lossi ehitus planeeritust kallimaks. Selleks, et oleks võimalik sõlmida ehitusleping, võeti raha ekspositsioonile planeeritud eelarvest.

Taotletav summa 2017. aastaks oli 839 000 eurot.

 

Filmide toetuskava FILM ESTONIA – atraktiivse väliskapitali kaasamine majandusse



FILM ESTONIA on väliskapitalil tugineva filmi- ja seriaalitootmise toetuskava, mis soodustab Eestisse atraktiivse väliskapitali juurdevoolu. Filmitööstus loob väärtuslikke töökohti, kuna film on seotud kõrgtehnoloogia kiire arenguga.

Välistootjaid on teretulnud kasutama eesti filmispetsialiste, võttepaiku, samuti tipptehnoloogiat ja taristut ning teenusepakkujaid filmimiseks Eestis. Tootjaga Eestisse saabuvalt välisrahalt ning eesti residentidele tehtud kulutustelt on võimalik osa (20-30%) täiendava toetusena tagasi saada. See on ühtlasi võimalus pakkuda tööd väga mitmetele majandusharudele. 

2016. aastal on programmi maht 500 000 eurot, 2017. aastaks on summat tõstetud 1 miljoni euroni.

Prognoosi kohaselt peaks 1 miljoni euro suuruseks tõusev filmide toetuskava maht tooma Eestisse vähemalt 3,3 miljonit eurot.

 

Muinsuskaitsereform – riik näoga omaniku poole 



Foto: internetKultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteedi allikas nii üksikisikule kui ka riigile.

Ligi veerand Eesti ehitismälestistest on praegu halvas või avariilises olukorras. Muinsuskaitse valdkonna peamine probleem on, et kultuurimälestiste omanike ja riigi kohustused mälestiste säilimise tagamisel ei ole tasakaalus. See loob ebaõiglustunnet ja seab ohtu pärandi säilimise.

Seaduseelnõu rakendamiseks taotles Kultuuriministeerium riigieelarvest aastas täiendavalt 2,1 miljonit eurot. Koormus riigieelarvele tuleb tagasi teistest sektoritest (sh ehitus, turism, tööhõive).

Arutelud jätkuvad kevadel riigieelarve strateegia läbirääkimistel. Kultuuriministeerium soovib muinsuskaitseseaduse jõustada 2019. aastal.

 

 

Viimati uuendatud: 11. jaanuar 2017