Sa oled siin

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine

2017. aasta teisel poolaastal on Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rollis. Nõukogu eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesti võtab eesistumise teatepulga üle Maltalt, ning ulatab selle kuus kuud hiljem omakorda Bulgaariale edasi.

 

Mida nõukogu teeb?


Kui seadusi ja õigusakte algatab Euroopa Liidus Euroopa Komisjon, siis sõltuvalt konkreetsest õigusakti menetluskorrast, võtavad neid vastu võrdsete partneritena liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa kodanikke esindav Euroopa Parlament või ainult EL Nõukogu
Euroopa Liidu Nõukogu istungitel kohtuvad liikmesriikide ministrid oma ametikaaslastega, et arutada valdkonna olulisi poliitilisi küsimusi, sõlmida ühiseid ja igale liikmesriigile ning Euroopa Majanduspiirkonna riikidele siduvaiks saavaid kokkuleppeid ja vormistada tähtsaid otsuseid. Istungeid juhatab eesistujariigi vastava valdkonna minister.
Nõukogu istungitele jõudvad teemad valmistatakse ette valdkondlikes töörühmades, kuhu iga liikmesriik saadab oma esindaja ning saadikute taseme kohtumistel. Nii töörühmasid kui ka saadikute taseme kohtumisi juhivad eesistujariigi ametnikud, kelle ülesanne on selgitada liikmesriikide seisukohad ja juhtida arutelu ühiste otsusteni.

Miks on EL Nõukogu eesistumine Eestile oluline?

EL Nõukogu eesistumine on Eestile oluline, kuna poole aasta jooksul on meil võimalus juhtida Euroopa Liidu Nõukogu poliitilist kalendrit.

Milline on eesistuja roll?

Eesistujariigi ülesanne on korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd - kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi ning selgitada aruteludes välja ühised seisukohad kõigi liikmesriikide huve võimaluste piires arvesse võttes ja ise sealjuures neutraalseks jäädes.
Saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga. 
Eesistumise ajal tuleb Eesti ametnikel juhtida ligi 200 töörühma tööd enamasti Brüsselis, kuid ka Tallinnas.

Mis on Eesti EL Nõukogu eesistumise eesmärk?

Eesti eesmärk on olla asjatundlik, tõhus, avatud ja läbipaistva tööstiiliga eesistuja.

Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa 2017. aasta teisel poolaastal kuue kuu jooksul, ehk alates 1. juulist kuni 31. detsembrini 2017.

 

Eesti jaoks olulised teemad

Euroopa Komisjoni eesmärkide ja tööplaanide kõrval on oluline roll ka eesistujariigi prioriteetidel. Need on teemad, millele eesistuja soovib pöörata suuremat tähelepanu.

Eesistuja saab otsustada, milliste teemadega intensiivsemalt töötatakse, arvestades sealjuures liikmesriikide soove ja huve. Kokkulepete lõplik sisu sõltub juba ülejäänud liikmesriikidest ja institutsioonidest.


12. jaanuaril kinnitas Vabariigi Valitsus eesitumise prioriteedid:

  • avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa,
  • turvaline ja kaitstud Euroopa,
  • digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine,
  • kaasav ja kestlik Euroopa.

Eesti eesistumise sisuprogramm valmib vahetult enne eesistumist, 2017. aasta varasuvel.

 

Mis on Kultuuriministeeriumi jaoks eesistumise võtmeteemad?


Kultuuriministeeriumi jaoks olulisimad teemad on:

  • audiovisuaalmeedia  teenuste  direktiivi  uuendamine, kus vastava eelnõu menetlemine on tähtis osa EL digitaalse ühtse turu strateegiast,
  • ligipääs kultuurile ja kultuuripärandile digivahendite abil,
  • treeneri roll ühiskonnas.

Kõige kaalukam teema neist kolmest on  audiovisuaalmeedia teenuste valdkonna regulatsiooni põhjalik uuendamine, kus praegu on menetluses Euroopa Komisjoni esitatud direktiivi eelnõu ja kus tegu on kõigi liikmesriikide meediateenuste valdkonda  mitmekülgselt  mõjutava õigusliku algatusega.

Mis üritused toimuvad eesistumise jooksul Eestis?


Eesistumise jooksul toimub Tallinnas 223 sündmust, sealhulgas 11 ministrite kohtumist.


Kultuuriministeerium korraldab eesistumisperioodil viis eksperttasandi konverentsi:

12.-13. juuli Kultuuripärandi konverents, Tartu
13.-14. juuli Spordikonverents treenerite rollist, Tallinn
21.-22. september Spordikonverents ülikoolist kehalise aktiivsuse edendajana ja topeltkarjääri teemal, Tartu
21.-22. september Euroopa arhitektuuripoliitikate foorum, Tallinn
27.-28. november Audiovisuaalkonverents/Euroopa filmifoorum, Tallinn


23. septembril avatakse Tartus  III Euroopa spordinädal koostöös  20. korda toimuva Tartu Rattamaratoniga. Sel päeval oodatakse Tartus lastesõitudest osa võtma enam kui 3 000 last.

 

Eesti tutvustamine


Eesistumisega seotud kohustused panevad meid pooleks aastaks Euroopa Liidu eestkõneleja rolli, mis juhib meie riigile senisest oluliselt rohkem tähelepanu.
Nõukogu eesistuja rolli täitmise kõrval Brüsselis on oluline ka ürituste korraldamine Eestis. Just neil kohtumistel on võimalik tõstatada küsimusi ja algatada diskussioone Eesti eesistumisprogrammi peateemadel, kaasates neisse olulisi arvamusliidreid tervest Euroopast. Ühtlasi saame Eestis toimuvatel kohtumistel, konverentsidel ja visiitidel tutvustada oma riiki ja siinseid nutikaid lahendusi väga laiahaardelisele auditooriumile.


Rahvusvaheline programm


Eesti EL Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise (EV100) rahvusvahelise  programmi eesmärk on tutvustada Eestit maailmas laiemalt. Programmiga toetatakse enam kui 150 kultuuri, hariduse-, teaduse ja tehnoloogiateemalise sündmuse toimumist välisriikides 2017. ja 2018. aastal.


Eesistumise  kultuuriprogramm Brüsselis


Euroopa Liidu eesistumise valguses hoiame eraldi tähelepanu all Brüsselis toimuvat. Ühe prioriteedina on rõhk koostööl kahe olulise kultuurikeskusega, mis etendavad olulist rolli kultuuri tippürituste kaaskorraldamises ja kohaliku publikuni jõudmises.

Kaunite kunstide keskus Bozar võõrustab mitmeid Eestiga seotud sündmusi. Lisaks erinevatele muusikasündmustele on Bozar tähtis partner ka kujutava kunsti, arhitektuuri jt valdkondade esitlemisel.

Samavõrd oluline on koostöö Flagey’ga, kellega koostöös on valmimas esinduslik Eestiga seotud kava, kuhu mahuvad erinevad meeleolud - kammermuusikast ja kooridest kuni džässini.


EV100


Lisaks sellele, et Eesti on 2017. aasta teises pooles EL Nõukogu eesistujamaa, tähistab Eesti Vabariik 24. veebruaril 2018 oma 100. sünnipäeva. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine algab 2017. aasta aprillis, kui möödub sada aastat eestlaste asuala ühendamisest, tipneb juubeliaastat täitvate tähtpäevadega ning kestab kuni 2. veebruarini 2020. aastal, mil möödub sada aastat Tartu rahu sõlmimisest.
Igaüks on oodatud Eesti riigi 100. sünnipäeva tähistamises kaasa lööma, organiseerides sündmusi või tehes kingitusi. Kingituste all mõeldakse eriilmelisi sündmusi ja algatusi, mis toovad rõõmu inimestele, kogukondadele või kogu rahvale ning kujundavad paremat tulevikku.

Kingitusi ja sündmusi lisandub EV100 programmi juubeliperioodi lõpuni ja nendega saab lähemalt tutvuda EV100 kodulehel.


Loe lähemalt Eesti eesistumise kohta ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kodulehelt.
 

 

 

Heili Jõe
Euroopa Liidu asjade nõunik

Telefon 628 2228
heili.joe@kul.ee